Tõlkebüroo, kus kiirus ja kvaliteet on au sees

  • Oleme tõlkinud 27 erinevasse keelde
  • Omame kogemust meditsiinist turunduseni
  • Aitame nii üksikute sisulehtede kui ka terve kodulehe tõlkimisega
  • Vastame su soovidele ühe tunni jooksul
  • Töö on alati kvaliteetne ja korrektselt vormistatud

Titania Tõlkebüroo 15. sünnipäev!

Notsu: „Nii hea, et me üksteisel olemas oleme!“ Karupoeg noogutas.
Notsu: „Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada.“
Karupoeg: „Aga kus sina siis oled?“
Notsu: „Mind ei ole.“
„Nii ei saa olla,“ ütles Karupoeg.
„Mina arvan ka nii,“ ütles Notsu, „aga kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üksi.“
„Miks sa mind kiusad?“ vihastas Karupoeg, „Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru?“

Meie ei ole üksi olnud juba 15 aastat!
Aitäh sulle, hea kaasteeline!
PALJU ÕNNE JA EDU MEILE KÕIGILE!

Titania Tõlked OÜ otsib eesti-soome keelesuunal vabakutselisi tõlkijaid

Tööülesanded:

vabakutselisena kirjalik tõlkimine, toimetamine ja korrigeerimine.

Nõudmised kandidaadile:

  • kirjaliku tõlkimise kogemus;
  • suur töövõime ja kiirus;
  • mõne enamlevinud tõlkemäluprogrammi kasutamise oskus (MemoQ, Trados, Wordfast, Memsource);
  • suhtlemisoskus ning organiseerimisvõime;
  • täpsus ja korrektsus töös;
  • kõrge pingetaluvus;
  • ausus ja kohusetunne.

Kasuks tuleb:

  • kõrghariduse olemasolu või kõrgharidus omandamisel (soovitavalt võõr- või emakeele filoloogia);
  • mõne lisavõõrkeele oskus;
  • tõlgitavate valdkondade hea tundmine või pikaajaline tõlkimise kogemus mõnes valdkonnas.

Pakume:

  • projektipõhist tööd kodukontoris;
  • mitmekülgseid ja huvitavaid projekte;
  • meeldivat töösuhet;
  • korrektset maksedistsipliini.

CVd koos hinnasooviga ootame aadressile marje.mandre@titania.ee hiljemalt 30. september 2017

Titania Tõlked OÜ otsib eesti-inglise ja/või inglise-eesti keelesuunal vabakutselisi tõlkijaid

Tööülesanded:

vabakutselisena kirjalik tõlkimine, toimetamine ja korrigeerimine.

Nõudmised kandidaadile:

  • kirjaliku tõlkimise kogemus;
  • suur töövõime ja kiirus;
  • mõne enamlevinud tõlkemäluprogrammi kasutamise oskus (MemoQ, Trados, Wordfast, Memsource);
  • suhtlemisoskus ning organiseerimisvõime;
  • täpsus ja korrektsus töös;
  • kõrge pingetaluvus;
  • ausus ja kohusetunne.

Kasuks tuleb:

  • kõrghariduse olemasolu või kõrgharidus omandamisel (soovitavalt võõr- või emakeele filoloogia);
  • mõne lisavõõrkeele oskus;
  • tõlgitavate valdkondade hea tundmine või pikaajaline tõlkimise kogemus mõnes valdkonnas.

Pakume:

  • projektipõhist tööd kodukontoris;
  • mitmekülgseid ja huvitavaid projekte;
  • meeldivat töösuhet;
  • korrektset maksedistsipliini.

CVd koos hinnasooviga ootame aadressile marje.mandre@titania.ee hiljemalt 30. september 2017

Titania Tõlked OÜ otsib vabakutselisi tõlkijaid

Titania Tõlked OÜ otsib vabakutselisi tõlkijaid järgmistel keelesuundadel:

eesti-soome ja/või soome-eesti;
eesti-inglise ja/või inglise-eesti;
eesti-vene ja/või vene-eesti;
eesti-saksa ja/või saksa-eesti;
eesti-läti ja/või läti-eesti;
eesti-leedu ja/või leedu-eesti.

Tööülesanded:
vabakutselisena kirjalik tõlkimine, toimetamine ja korrigeerimine.

Nõudmised kandidaadile:

  • kirjaliku tõlkimise kogemus;
  • suur töövõime ja kiirus;
  • suhtlemisoskus ning organiseerimisvõime;
  • täpsus ja korrektsus töös;
  • kõrge pingetaluvus;
  • ausus ja kohusetunne.

Kasuks tuleb:

  • kõrghariduse olemasolu või kõrgharidus omandamisel (soovitavalt võõr- või emakeele filoloogia);
  • mõne lisavõõrkeele oskus;
  • tõlgitavate valdkondade hea tundmine või pikaajaline tõlkimise kogemus mõnes valdkonnas;
  • tõlkemäluprogrammide (MemoQ, Memsource, Wordfast jne) kasutamise oskus.

Pakume:

  • projektipõhist tööd kodukontoris;
  • mitmekülgseid ja huvitavaid projekte;
  • meeldivat töösuhet;
  • korrektset maksedistsipliini.

Ootame CVd koos hinnasooviga aadressile marje.mandre@titania.ee

Lihuniku varjatud teadmised

Kohati on erialasõnaraamatute põhjalikkus ikka lausa üllatav. Näiteks sattus hiljuti kätte lihandusalane sõnastik, ja seda lugedes võib ainult imestada, kui vähe me maailmast tegelikult teame. See raamat pakub näiteks 48 vastet sõnale meat: „whole-meat product täislihatoode – ainult lihast valmistatud kuumtöödeldud lihatoode, millele on lisatud vett ja lisaaineid; täislihatooted on kas suures tükis (nt seapead) või on liha tükeldatud, jämepeenestatud, masseeritud või tumbleeritud, kesta pritsitud ja kuumtöödeldud ning väliselt on analoogne tükilihatootega“. Informatsioon missugune, ka lihunik Slavka võib ainult imestada!

Klemmlüliti – vana hea unustatud katsa

Erialases terminoloogias tuleb ette ka komistamisi ununenud terminite otsa.
Mis parata – tehnika areneb pidevalt ja ega me igapäevaelus enam ka
arvelaudu ja kettaga telefone ei kasuta, aga sõnaraamatust võib teinekord
abi olla mõne ajaloolise huvitava sõna tähenduse väljakaevamisel. Näiteks
Riho Randese “Elektriku taskukäsiraamatus” (1939) leidub sõna “katsa” (lülitus, mis
ühendab neid klemme, mille otsas on mitut korrust elektriga varustavaid
juhtmeid). Ei tea, kuidas tundsid katsat korrusmajade elanikud
kolme-neljakümnendatel, kuid praegu ei tunne seda sõna ei Keeleveebi
“Tehnikasõnaraamat” ega muidu nii hea terminoloogiabaas ESTERM. Ka tuttav
elektrik, kelle käest sai katsa kohta küsitud, kehitas vaid õlgu ja imestas,
et see on kunagi olnud mingi lülitus.
Ega alati saagi eestikeelsetest raamatutest abi. Ja kui ingliskeelseid pole
võtta, siis näiteks arvutite, elektroonika ja interneti teemadel harib
selline hea lehekülg nagu Whatis.com. Miskipärast tundub, et elektroonika
valdkonnas ongi internet tihti kasulikum kui mõni paks raamat.
Raamatutest rääkides – 2000. aastal esimest korda välja antud “Inglise-eesti
tehnikasõnaraamat” on küll hea ja paks raamat, kuid suures osas juba
ajaloolise väärtusega, sest elektroonikas on viimaste aastatega palju uut
juurde tulnud ja tuleb endiselt iga kuuga, paberile see aga niipea ei jõua.

Kui asi vaja kätega selgeks teha

Eesti keele uurijad on mõelnud ka päris haruldaste keeleraamatute peale.
Mida teha, kui keegi tõmbab tähendusrikkalt sõrmega üle kõri? Muidugi tuleb siis haarata 2009. aastal ilmunud Eva Ingerpuu “Väike eesti-prantsuse
žestiraamatu” järele. Paks raamat sisaldab kõiki rahvusvahelisi žeste.
Samuti ütleb autor, et vaid väike osa neist on kasutusel ainult Eestis.
Seega pole me eriti žestikuleeriv rahvas.
Kuna raamat ilmus Prantsusmaa välisministeeriumi ja Prantsuse suursaatkonna
toel, sisaldab see ka eesti žestide prantsuskeelset tõlget. Näiteks:
ÄHVARDUS. Liigutuse kirjeldus: raputab rusikat kaasvestleja poole.
Žesti tähendus: saad peksa (kasutatakse siiski ka sõprade vahel naljatades.)
Kasutamise sagedus: vähe kasutatav.
Sõnalised vasted: “Tu veux la bagarre!” (Sa norid tüli!), “Ça va faire mal!”
(Sa saad haiget!), “Je vais te faire la peau!” (Ma annan sulle naha peale.).
Ka sel puhul on öisel tänaval ähvardajaga silmitsi seisval prantsuse
turistil alati võimalus kotist välja otsida eesti-prantsuse žestisõnaraamat
ja selles näpuga järge ajades õige koht leida. Märkus “seda kasutatakse ka
sõprade vahel” peaks maha rahustama, samas kui vihje “harva kasutatav” toob
naha vahele just ohutunde – kasutatakse harva, aga nüüd siis just minu peal!
Kuid korralik prantslane ei jää selleski öises ohuolukorras hätta.
Žestiraamat toeks, võib ta ähvardajale vastata meil levinud žestiga, mille
jooksul üks käsi teise käsivart pealtpoolt hõõrub. Selle märgi tähendus on
Je t´ emmerde!” (Sae pekki!). Selles hirmsas olukorras poleks oma üleoleku
tõestamiseks ka paha kasutada liigutust, mille kohta juba vanarahvas ütles:
ainult lolli kutsutakse näpuga. See märk on “Viens ici!” (Tule siia!) –
suunad käe inimese suunas ja liigutad enda poole ainult nimetissõrme, teised
näpud on peopesas ja ei liigu. Hoiatus raamatus aga ütleb: tegemist on
familiaarse žestiga, mis võib teatud olukordades väljendada üleolekut ja
osutuda solvavaks.
Vaene turist võib kasutada ka märki “T´es mort!” (Sa oled surnud!). Siis
tuleb käeservaga üle kõri tõmmata. 16. sajandi alguses kasutasid seda mõned
Kariibi mere saarte indiaanihõimud sügava austuse märgiks. Neile külla
tulnud hispaanlastele aga paistis see žest ehmatavalt ühemõttelisena.

Kui kiiresti tõlkebüroo tõlgib

Tõlkijad on ka inimesed :) . Ja inimestel on piirid. Seega ei ole mõistlik nõuda tõlkebüroolt ja tõlkijatelt töid kiiremini kui viis tõlkelehekülge (1800 tähemärki leheküljel) päevas. Enamus tõlkebüroosid küsib kiirema päevatöö korral juba ka lisahinda – harilikult suisa 30-50%. Põhimõtteliselt on 15 lk päevas piir, mil on veel piisav kvaliteet saavutav. Ideaalne oleks, kui sellised vajadused oleks ette teada – saab inimesi ja tehnilisi abivahendeid planeerida. Aga ärge seda väga tihti paluge :) .

Ekstreemsematest näidetest võib välja tuua 200 lehekülje tõlkimise nädalaga. See eeldab aga paljude tõlkijate omavahelist koostööd, terminite ühtlustamist, väga head projektijuhti, toimetajat ja paljude heade asjade kokkulangemist. Ja tegelikult sellistes tingimustes parimat tõlget oodata ei saa.

Kokkuvõtteks: planeerige pikemalt ette (hea öelda, on ju :) ), andke piisavalt aega ja saate palju parema tõlke, kui kiirustades.

Kas õigem on kirjutada kokku või lahku?

Selliseid asju võib küll tõlkebüroolt küsida, aga parem oleks küsida kohast, kust meiegi aeg-ajalt kinnitust otsime. Eesti Keele Instituudil on isegi eraldi kokku-lahku kirjutamise nõuande rubriik. Head õigekirjutamist!:)

Viieteistleheline leping on vaja täna õhtuks inglise keelde tõlkida. Kas on võimalik ja mis maksab?

Kõigepealt tuleks see leping kiiresti meile saata. Viisteist lehekülge ei tähenda alati sama suurt tõlkemahtu. Kui tegelikku tõlkemahtu vähem on, teeb see asja lihtsamaks. Lisaks peab arvestama hinnaga. Kuna tavaliseks tõlkekiiruseks loetakse 5 tõlkelehekülge päevas, siis nõuab selline kiirus kindlasti hinnalisa – tavaliselt kuni 30%. Aga kui on vaja, siis on vaja. Kõige tähtsam on teadmine, milleks tõlget kasutatakse. Kui dokumenti on vaja vaid arusaamiseks (või kasutatakse seda lihtsalt edasi arutamiseks), võib sellise tempoga tõlkimist isegi kaaluda. Kui aga see leping peaks olema järgmisel päeval alla kirjutatud, siis meie kindlasti seda teha ei soovitaks. Miks? Tead, mis juhtub, kui kedagi kiirustades tööle võtta? Või mingit ehitust kiirustades teha? Või näiteks liikluses ülemäära kiirustada? Tõlkimine ei ole selles mõttes erand. Kokkuvõtvalt: tõlkida jõuab, aga peab arvestama erandolukorraga. Tegelikult on nii tähtsate dokumentide tõlkimisel soovitatav maksimumkiirus kuni 10 lehekülge päevas. Ja teinekord on suureks abiks, kui õhtu asemel sobiks tõlge kätte saada hommikul. Terve öö on ju aega siis lisaks :) .

Palju tõlge maksab?

Tõlke hinda arvutatakse tõlkemahu alusel. Eestis on üldiselt kasutusel lehekülje hind. Üks lehekülg sisaldab 1800 tähemärki koos tühikutega. Soomes muide arvestatakse leheküljeks 1560 tähemärki ja Euroopas kasutatakse tõlkemahu hindamiseks ka sõna või rea hinda. Aga lisaks sellele arvestatakse veel ka teksti raskusastet, teemat, kordusi tekstis, kogu töö suurust jne. Lõpuks on tähtis isegi see, kas tekstist on tarvis vaid aru saada või läheb see müügitekstiks kusagile turundusmaterjalidesse. Läks keeruliseks? Nõus. Seega on alati võimalik kokku leppida konkreetse töö hind, selleks aga pead tõlgitava materjali meile saatma. Näiteks siit

Tõlkebüroos tõlgitud tekst läks hulga pikemaks ja ei mahu nüüd enam kujundusse ära. Mida teha? Liivo

Meie viga, Liivo. No vähemalt natuke :) . Harilikult küsime, milleks tõlget edaspidi kasutatakse ja anname sellest lähtuvalt ka nõuandeid. Seekord teadsime, et tõlge läheb trükki, aga mainimata jäi tekstimahu võimalik suurenemine. Kui tegemist on tavaliste kasutusjuhenditega, kus kõik pole täpselt ette määratud, saab sellise tekstimuutusega hakkama iga kujundaja. Kui Sinu kujundaja ei saa, saada materjal meile. Teeme ka kujundust ning tõlgitud tekstide originaalfaili mahutamine on meie igapäevane töö. Kui enne tõlkimise algust on teada, et tõlgitav materjal peab olema samas mahus mis originaal, siis saame ka meie sellega hakkama :) .

Mõned näited, kui palju mahub ühele A4 lehele tõlgitavat teksti.

Vahel tekitab küsimusi (tõlke)lehekülje mõiste. Kõik me oleme harjunud leheküljeks pidama tavalist A4. Tõlkebüroo inimesed võivad selleks pidada ka 1800 tähemärki koos tühikutega. Vähemalt hindavad enamik tõlkebüroosid nii tõlkemahtu. Siin üks näide, kui erinevalt võib olla ühel A4 lehel sama tekstimaht (1952 tähemärki):

Microsoft Word - blogi jaoks.doc

Kuidas tõlkebüroo saab rohkem kui kuus lehekülge tõlget, kui minu materjal on vaid kolm lehekülge.

Tarmo, Sinu küsimus on igati õigustatud. Peatselt teeme siia blogisse ka postituse, kuidas tekstimahtu (meie keeles siis tõlkemahtu) hinnata. Kui vaadata Sinu materjali, siis see on lehel kolmes veerus ning kuuepunktises kirjas. Seetõttu on nendel kolmel lehel kokku rohkem kui 11 000 tähemärki. Tõlkemahtu arvutatakse tinglehekülje (nimetatakse ka tõlkeleheküljeks) alusel. Tinglehekülg on 1800 tähemärki koos tühikutega. Sealt see üle kuue lehekülje tõlget tulebki. Ja hea on, et teeme enne tõlkima hakkamist alati konkreetse hinnapakkumise. Pärast seda selgitada oleks vist palju raskem?

Tõlketöö hinna kujunemine

Tõlketöö hind algab harilikult 12,5 eurost lehekülje kohta. Keerulisemate ehk harvaesinevate keelepaaride ja võõrkeelest võõrkeelde tõlkimise hind aga alates 15,5 eurost lehekülje kohta. Viimaste lehehind võib küündida ka üle 22,5 euro. Samas oleme lihtsamaid ja väga mahukaid projekte teinud ka 9,5-eurose lehehinnaga. Kui soovite oma tõlketööle täpset hinda teada, soovitame oma soovid ja tõlkefail(id) hinnapäringuks meile saata.

Hinnale lisandub käibemaks. 1 lehekülg koosneb 1800 tähemärgist koos tühikutega.

Küsi hinnapakkumistVastame ühe tunni jooksul!
Mervi Kala
Tel: 61 43 241
Mob: 555 88 978
E-mail: mervi@titania.ee
  • Lohista failid siia või
  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.
Kogu kliendi päringuga kaasnev materjal ja info on konfidentsiaalne ning seda kasutatakse vaid tõlkebüroo siseselt
Top